Kas tarkvarapatendid pidurdavad progressi? Arvan et jah. Et veenduda selles võib igaüks mõttes esitada endale küsimuse, milline oleks tänapäeva maailm kui Tim Berners Lee oleks üheksakümnendate aastate alguses patenteerinud World Wide Webi kui idee? Kas maailm oleks praegu selline nagu ta on? Ilmselt mitte.
On mõistetav, et igasuguse teose autoril peab olema õigus sellest teosest tulenevale kasule. Erandiks ei ole ka tarkvara, tarkvaraprogrammi kirjutaja (või kirjutaja tööandja kui tegemist on sellise suhtega) on automaatselt selle autor. Tundub väga lihtne ja loogiline. Vähemalt seni kuni me räägime konkreetsest tarkvaraprogrammist kui implementatsioonist ehk ühe konkreetse tegevuste kogumi realisatsioonist, koodiridadest ja kompileeritud bittidest.
Kuid kas on õige patenteerida sealjuures realisatsiooni aluseks olevat ideed? See tundub väga ülepingutatud ja ajendatud pigem suurfirmade korporatiivse positsiooni kindlustamisest kui avalikust huvist ja õigluse printsiipidest. Eriti juhtudel, kus tegemist on elementaarse loogika valdkonda kuuluvate "innovaatiliste ideedega". Loomulikult, ideed võivad olla ka väga keerulised (näiteks algoritmid) ja nende formuleerimine-väljatöötamine väga töömahukas, kuid ka sellisel juhul on väljatöötajal oluline ajaline eelis oma idee elluviimisel. Eriti arvestades IT maailmas toimuvat ülikiiret arengut, kus esimesel turuletuljal reeglina on oluline eelis olemas.
Nii et ühest küljest peaks küll idee ja tarkvara loojal olema kõva eelis kõigi teiste ees, kuid teisest küljest peaks olema võimalus ka teistel selle asja kallal tööd teha, kuna ainult siis võib asi areneda. Nagu ütleb üks venekeelne kõnekäänd: „üks pea on hea, aga kaks – veel parem“.
On mõistetav, et igasuguse teose autoril peab olema õigus sellest teosest tulenevale kasule. Erandiks ei ole ka tarkvara, tarkvaraprogrammi kirjutaja (või kirjutaja tööandja kui tegemist on sellise suhtega) on automaatselt selle autor. Tundub väga lihtne ja loogiline. Vähemalt seni kuni me räägime konkreetsest tarkvaraprogrammist kui implementatsioonist ehk ühe konkreetse tegevuste kogumi realisatsioonist, koodiridadest ja kompileeritud bittidest.
Kuid kas on õige patenteerida sealjuures realisatsiooni aluseks olevat ideed? See tundub väga ülepingutatud ja ajendatud pigem suurfirmade korporatiivse positsiooni kindlustamisest kui avalikust huvist ja õigluse printsiipidest. Eriti juhtudel, kus tegemist on elementaarse loogika valdkonda kuuluvate "innovaatiliste ideedega". Loomulikult, ideed võivad olla ka väga keerulised (näiteks algoritmid) ja nende formuleerimine-väljatöötamine väga töömahukas, kuid ka sellisel juhul on väljatöötajal oluline ajaline eelis oma idee elluviimisel. Eriti arvestades IT maailmas toimuvat ülikiiret arengut, kus esimesel turuletuljal reeglina on oluline eelis olemas.
Nii et ühest küljest peaks küll idee ja tarkvara loojal olema kõva eelis kõigi teiste ees, kuid teisest küljest peaks olema võimalus ka teistel selle asja kallal tööd teha, kuna ainult siis võib asi areneda. Nagu ütleb üks venekeelne kõnekäänd: „üks pea on hea, aga kaks – veel parem“.
No comments:
Post a Comment